uraani/raadiumisisaldusi, Tsernobõli avarii radiotseesiumi sadenemisi ning uraanirea 238U/226Ra mittetasakaalulisust Virumaa pinnases. Suure arvu pinnaseprofiilide radionukliidisisalduse korrelatsioonidest järeldub ka Eesti keskmisest erineva 238U, 226Ra/232Th-suhtega pinnaste esinemine. Selle ala muld on tugevalt mõjustatud kahe suure põlevkivielektrijaama lendtuhast, sh selle looduslike radionukliidide sadenemisest. Paljudes Eesti piirkondades on joogivee radionukliidisisaldus ja sellest saadav aastadoos suurem kui vastav Euroopa Liidu aktsioonitase. Eestis on kõrgeim kiirgusfoon seotud meie maavarade põlevkivi- ja fosforiidimaardlatega ning karstialadega. Eriti kõrge on radioaktiivsete elementide sisaldus ühe põlevkivi eriliigi diktüoneermaargilliidi lademetes. Et see maavara on tekkinud umbes 50 miljonit aastat varem kui põlevkivi, siis
vastupidi, aga toovad ka läänepoolkeralt õhku idapoolkerale ja vastupidi. Niisugused suuremastaabilised õhuvoolud moodustavad atmosfääri üldise ehk globaalse tsirkulatsiooni (Jürisaar 2011: 68). Õhu liikumine sellisel kujul võimaldab ka saaste liikumist üle maailma. Osade saasteainetega, aga seda ei juhtu, sest nende eluiga ei pruugi piisavalt pikk olla, et jõuda levida üle maakera. Keemilise ühendi eluiga sõltub reaktsioonidest ja sadenemisest. Mõningad ained võivad lahustuda näiteks pilvede ja udu tilkvees või vihmapiiskades (määravaks saab õhuniiskus) ja seejärel maha sadada (näiteks happevihmana) või muutuda mõneks teiseks aineks, reageerides juba õhus olevate ühenditega (Maasikmets 2004: 11). Väga ohtlikud ja sageli ka pikaajalised saasteainete kontsentratsioonid võivad tekkida temperatuuri inversiooni tingimustes. Tavaliselt õhutemperatuur maapinnast kõrgemale
annaabi.ee 
