Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
parimad männikud kasvavad leede-liivmuldadel.
Turvastunud leet-gleimullad on liigniisked ning metsakõduga turvastunud (10–30 cm),
lähevad üle leede- ja gleistunud leedemuldadelt leede-gleimuldadeks ning need omakorda
rabamuldadeks. Need mullad on Eesti happelisimad ning kõigi nende profiili
iseloomustab nõrgkivi. Nõrgkivi on tekkinud põhjaveest tõusva kapillaarvöötme piirile ning
takistab puujuurte sügavamale tungimist. Sealt võib siseneda põhjavette nii leetumisel
tekkinud sadenemata metallorgaanilisi ühendeid kui ka õhust või inimtegevusest pärinevaid
aineid. Põhjavesi ei ole gleistunud leede-, leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldade alal
peaaegu üldse kaitstud.
Liivadel olevad leetunud gleimullad (Lääne- ja Vahe-Eestis, Hiiumaal, Peipsi ääres ja mujal)
erinevad leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldadest ainult huumushorisondi olemasolu
poolest. Keemilised saasteained satuvad hõlpsasti põhjavette. Mõnevõrra paremad on