Geoloogia konspekt
Jääpaisjärvedes kuhjusid viirsavid.
Jää liikumine kohandus aluspõhja reljeefile ja nii kujunusid näiteks liustikutekkelised
saarkõrgustikud.
Holotseenis on olnud kliima varem palju soojem kui praegu, praegu me elame
jahedal ja niiskel subatlantilisel ajal. Kliima on kogu aeg rütmiliselt muutunud ja see
kajastub jõgede ja järvede vereziimis ning on mõjutanud ka põllumajanduse
arengut.
Kui soo pind on kumer, siis on ainsaks toiteallikaks sademed ja tolm. Kujunevad
ombotroofsed ehk sademetoitelisd kõrgsood ehk rabad. Madalsoode ja rabade
vaheaste on siirdesoo.
Soode tekkemine: Järveine e limniline soostumine. Järv hakkab kinni kasvama kas
põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel; Maismaaline soostumine- vajalikuks
eelduseks on kestev liigniiskud, mis eeldab halvasti vettjuhtivat pinnast, kas savi,
liivsavi või aleuriiti;
Eesti suurimad sood on Lääne ja Kirde eestis. Suurim paksus on 16,7 m on leitud
Haanja kõrgustikult.
annaabi.ee 
