Atmosfäär laseb läbi valguskiirgust, mis on Maa energiaallikaks. Uduosakesed hajutavad ja neelavad suure osa valguskiirgusest. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, jää, lumi, taimed), atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmada / lumenda maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Sademete tekkimisel mängib olulist rolli pilveosakseste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul: uduvihm, vihm, rahe, lumi. Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1) vedelad (vihm, uduvihm) ja 2) tahked (lumi, lumekruup, teralumi, jääkruup, jäänõelad; 3) segasademed (lumelörts). Sademeid liigitatakse langemisiseloomu järgi: 1) laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts)
Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu jaaasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem. esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ning Lääne-Aafrikas,Aasia ning Austraalia vahelistel saartel jne. TROOPILINEKLIIMAVÖÖDE: Troopiline kliima on pöörijoonte piirkonnas. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvateõhuvoolude tagajärjel. Seal puhuvad passaadid. Sellised tingimused on sademetetekkeks ebasoodsad ja sellepärast on seal kuiv.Troopiliseskliimavöötmes asuvad maailma suuremad kõrbed: Sahara, Araabia, Mehhiko kõrbedjne. PARASKLIIMAVÖÖDE: Parasvööde asubumbes 40. ja 65. laiuskraadide vahel. See on ainuke kliimavööde, kus on neliselgesti eristatavat aastaaega.Sellele on iseloomulik tsüklonite liikumine läänest itta. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima üsnaerinevad.Parasvöötmemerelist kliimat iseloomustab üsna jahe suvi ja pehme talv
annaabi.ee 
