hõrendiku ning osaliselt ka aasta-ajati niiske metsa vööndisse (Maailma atlas, 2000). Juba niisugune pikk nimekiri eeldab, et selles piirkonnas asub palju ja mitmekesiseid kooslusi. Erinevad kooslused on erinevate kombinatsioonidena asetatud üksteise sisse ja ümber. Samuti mõjutab taimkatet juunist septembrini aset leidvad kõige kuivemale perioodile omased suured tulekahjud. Aastaaegade sademeterohkuse kontrastsetest erinevustest tingituna on taimede kasv selles kliimas kirjeldatav nende isendite abil, mis on võimelised elama üle pikki kuid kuivuses ja siis lopsakalt ja ülevoolavalt kasvama hakata, kui saabuvad vihmad. Sellel põhjusel võib sealset kooslust nimetada mitte igihaljaks, nagu teatud metsi pooluste poole liikudes nimetatakse, vaid "higi-haljasteks" ehk siis vihma-haljasteks. Platool leidub vihma-haljastele metsadele omaseid heitlehelisi troopikapuid,
keldrisse oli tulnud vesi. Üks võimalus nõlva lihkeohtlikkust vähendada ongi drenaaži korrashoid: see aitab alandada veetaset nõlva moodustavates savides. Viimase tähtsust just Sauga lihke piirkonnas rõhutab asjaolu, et vaid mõnesaja meetri kaugusel jõest algab kuni nelja meetri paksuse turbakihiga raba. See on ühtlasi looduslik veekäsn: toidab põhjavett pidevalt ja hoiab selle taseme kõrge isegi kuival ajal. Veetaseme tõus nõlvas, kas halveneva äravoolu või sademeterohkuse tõttu, suurendab selle ülemise osa kaalu. 6 Sauga sild Uus Sauga jõge ületav sild paikneb Ehitajate teed Lihula maanteega ühendaval trassil, mis on osa 14 km pikkusest Pärnu ümbersõidust. Sauga silla hind, ca 2 mln eurot, moodustab osa kogu tee ehituse lepingulisest koguhinnast, millest 80% tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist
annaabi.ee 
