Eesti kliima
ja väikseim maikuus. Kliima merelisuse tõttu on Eesti taevas pilves üle
poole päevadest ning sademete hulk ulatub maa kaguosas 750 millimeetrini
aastas. Keskmine sademete summa varieerub 550-800 mm. Kõige vähem
sajab rannikuvööndis, kus kõige kuivem aeg aastast on kevad ja suve
esimene pool. Enim sademeid on kõrgustikel ja läänerannikust 30-60 km
kaugusel. Eesti teadaolevalt suurim paduvihm oli 19. juulil 1973 Võrus, kus
10 minuti jooksul mõõdeti 15,4 mm sademeid. Suurim aastane
sademetekogus on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm. Eesti saab kaks
korda vähem päikesekiirgust kui Vahemere idarannik. Aastane päikesepaiste
kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel (vähem kui pool
maksimaalsest võimalikust), päikeselisem on rannikul ja saartel, pilvisem
kõrgustikel. Eesti-siseste temperatuurierinevuste kujundajaks on Läänemeri,
mis hoiab talvel rannikualad palju soojemana. Keskmine temperatuuride
erinevus Lääne- ja Ida-Eesti vahel on talvel 3 kraadi. Kevadel soojeneb
annaabi.ee 
