Eesti kliima
sademed, päikesekiirguse summad, mis on olemuselt summeeruvad, st kuhjuvad.
Sademete hulk Eestis: seaduspära auramisega seoses, et sügisel mere ääres enam, suvel aga
sisemaal. Suht kuiv on Väinamere ümbrus. Et ühest küljest meri, teisest küljest dünaamiline tegur.
Seal, kus õhk laskub, on kuiv, kus tõuseb, sajab. Seetõttu on saaremaa siseosa kohal tõusvaid
õhuvoolusid, häiritus, aga pärast saart hakkab õhk laskuma. Sisemaal on kõrgustiku mõju. Ida-eesti
on jällegi kuivem. Sademetehulgas on palju juhuslikkust, mis võib trende põhjustada.
Lumikate. Muutlikkus on mandril palju väiksem.
Pilvisus
Hinnatakse 10 palli süsteemis.
Keskmise pilvisuse näitajad: aastane üldpilvisus on 6,7-7,2; madalpilvisus on 4,7-6,0 palliku,
rannikul vähem; aastases käigus on maksimum nov ja dets (8,3-8,6, madal 7,5-8,1), miimum mais,
juunis (üld 5,4-6,2, madal 2,6-4,3).
Pilvisuse andmete statistiline eripära: andmestik ei vasta normaaljaotusele keskmisi näitajaid on
harva