Golfi hoovus, mis muudab kliima just niisuguseks nagu ta on: hulga pehmem, kui meil. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves. Keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Maaparandustöödest võib vaja minna ainult kuivendust, et saada soost korralik põllumaa, niisutada pole vaja, kuna kliima on sademerohke. Igal pool riigis pole võimalik tegeleda põllumajandusega, kuna leidub ka mägiseid alasid, ning väga soiseid alasid, mis vihmasel perioodil on eluohtlikud. Põllumajandust õnneks kapitali ega füüsilise tööjõu puudus ei takista, kuna riik on väga heal majandustasemel ning töötuse protsent on ka peaaegu 5- ligi. Võib puudus tulla oskustöölistest, kes oskavad ka mõtlemistööd teha. Kuna põllumajandus ei ole enam nii tähtis, siis töötab seal ainult 1% rahvastikust
aine hulga suurenemise.Majanduslikust küljest vaadatuna on peamine probleem see, kuidas talitada, et süsteemid ei kaotaks oma väärtust ning et kuivendatud maa ei muutuks kasutuskõlbmatuks. Praegu puudub Eestis selgelt formuleeritud põllumajanduspoliitika. Maailmas tervikuna on toiduainete puudus ning kõrbete levik laieneb. Seega parasniiske piirkonna põllumajanduslik tähtsus kasvab. Hukkalastud süsteemide taastamine nõuaks suuri kulutusi. Kui peaks tulema mõni sademerohke aasta, on karta kuivendatud maa üleujutamist ja soostumist.Kuivendusvõrgu mõju veevarudele võib hinnata mitmest seisukohast. Kuivendus eesmärk on mullast liigniiskuse kõrvaldamine, mis annab võimaluse kasutada seda taimekasvatuseks või ka ehitusobjektina. Seega ilma selleta pole maakasutus võimalik. Põuakartlike ja parasniiskete muldadega aladel tuleb põuaperioodil niiskust puudu. Selle kompenseerimiseks rajatakse kevadise ja suvise suurvee
annaabi.ee 
