Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpid on talvel külmad ja sajused Apenniini poolsaarel on kuiv ja kuum suvi, ning pehme ja sademerikas talv Keskmised temperatuurid kõiguvad 11°C ja 19 °C vahel Aadria merehoovus põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik Vabariik loodi 2. juunil 1946 Presidendi valib 7 aastaks valijatekogu Valitsust juhib peaminister Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks Linnastumine Linnas elab rahvastikust 68% ja maal 32%
Nendel aladel tegeletakse segapõllundusega. Seal kasvatatakse oliivipuid, tsitrusi, viinamarju, puuvillapõõsad, riis, teepõõsas ja ka parasvöötme kultuure(nisu, mais, tubakas). 5) Troopikavööde Põllundusega tegeletakse üksnes oaasides. Kasvatatakse datlipalme, kohvipuud ja suhkruroogu. Tegeletakse ka rändkarjakasvatusega. 6) Lähisekvatoriaalne vööde Õhutemperatuur läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane. Sademerikas periood vaheldub põuaga. Suurema osa kliimavöötmest hõlmab svannivöönd, kus kasvatatakse hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla ja hirssi. Karjatatakse veiseid. 7) Ekvatoriaalne kliimavööde murenemine ja mulla teke on intensiivne, kuid tugevad vihmad uhuvad toitained mullast minema. Vähene põllumaa on peamiselt kakao-, kautsuki- ja kohvipuu ning õlipalmi istandike all. Aktiivsete temperatuuride summa arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised