niisuguseks nagu ta on: hulga pehmem, kui Eestis. Kliima on üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. 16. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Eesti keskmine sademetehulk aastas on 500-700mm. Võrreldes seda Suurbritannia näitajatega(500-4700 mm vastavalt piirkonnale), on selge,et seal on tegu merelise kliimaga ning Eesti on tunduvalt väiksema sademelise kõikumisega piirkond. 17. Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. Suuremates linnades on õhu saastumine probleemiks, sest seal liigub väga palju mootorsõidukeid (aastaks 1970 oli Londonis 10 miljonit liiklejat ja aastaks 1994 suurenes see arv 20-le miljonile).Praeguseks, kasutab Suurbritannias teetransporti üle 90% liiklejatest
võib võib objektil ja seda ümbritsevatel aladel põhjavee pinda liigselt alandada, avada põhjaveele intensiivse äravoolu, põhjustada põhjaveevarude reostumist jne. Paealuspõhjaga maadel tuleb enne projekti koostamist selgitada kuivenduse majanduslik otstarbekus ja põhjaveereziimi võimalikud muutused kuivendussüsteemi mõjupiirkonnas Kui drenaazi rajamine nõuab lõhketöid, tuleb projekt kooskõlastada vastavate ametasutustega. Sademelise ala toitumisega keskmise ja hea veeläbilaskvusega mineraalmuldadel (pinnakatte filtratsioonimoodul on üle o,2 m/d) kus dreenikaevikud tuleb rajada lõhkamise abil (vähemalt 0,2 m sügavuselt paekihti), on soovitatav kuivendusvõrgu rajamine projekteerida kahes etapis Esimeseks on valikkuivendus. Kui pinnase filtratsioonimoodil on 1 0,2 m/d, võib kasutada nii valikuivendust kui ka 2 3 korda harvendatud lauskuivendusvõrku
taimkattel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalaineterikaste põhja-, pinna- või tulvavetega ning sellele vastav mitmekesine taimestik. Kõrgsoid ehk rabasid toidavad ainult sademeteveed, nende soode ilme on palju ühenäolisem, taimestik liigivaesem. Siirdesood on vahepealsed nii ajalises (arenguloolises) kui ruumilises mõttes: neis on madalsootingimuste (rikkama taimestiku ja parema toitumise) taustal kõrgsootingimustega (vaese sademelise toitumisega) kõrgendeid - mättaid, saari ja taimkate on seetõttu ilmelt mosaiikne. Soode kolmikliigitusele andis teadusliku põhjenduse sooteaduse klassik C. Weber (1902, 1908). Seega erinevad sootüübid kõigepealt turba toitainetesisalduse poolest. Madalsoos on taimi toitev turbakiht toitesooladest rikas (eutroofne), rabas vaene (oligotroofne), siirdesoos keskmise viljakusega (mesotroofne). Turba pindmises 20 cm paksuses kihis on rabades: lupja 27 korda vähem
annaabi.ee 
