tasandikke. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enamarenenud piirkonnad. Kõrgeim mägi on Großglockner (3.797 m), tähtsaim jõgi on Doonau, mis läbib maad 350 km ulatuses. Austria asub mõõduka kliima tsoonis, mis on üleminekupiirkond Atlandi ookeanilt tulevast mõõdukast kliimast maa lääne- ja loodeosas kontinentaalsete mõjudega kliimale maa idaosas. Sademate hulk väheneb tunduvalt läänest itta. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Austria on üks kõige metsaderikkamaid maid Euroopas. Vastavalt rahvaloenduse andmetele oli Austrias 1997. aastal lõpus 8,07 miljonit elanikku, kelledest umbes 98 % on saksakeelsed. Liitriigi lõuna- ja idaosas elavad kuue Austrias tunnustatud rahvusgrupi liikmed: idaosas horvaadid, ungarlased, tsehhid, slovakid, samuti romad ja sindid (mustlased)
Mandriline on lihtsalt püsivam ja kui ta on vanem on ta ka paksem 2) Mis on ja kuidas tekivad mullahorisondid ? Võrdle okasmetsa ja parasvöötme mullaprofiile. Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Okasmetsas on liivakas ja vett hästi läbilaskev muld. Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademate hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda ja huumushorisondiga viljakad mustmullad. 3) Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik ? Kus piirkondades on levinud osooniaugud ? Sest osoonikiht kaitseb meid kõrvetava päikese eest. Ta ei lase ultravioletkiirgust nii palju läbi. Ilma selleta oleks nahavähi risk ohtlikult suur ja ilmselt oleks enamus elu ainult ookeanipõhjas, kuhu seda kiirgust ei ulatu. Osooniaugud on Antarktikas aga on hakanud tekkima ka Euroopa, Põhja-
2,000- 2,500m kõrgusel merepinnast, sealhulgas ka ajaloolistel pealinnadel nagu Gondar ja Axum. Kaasaegne pealinn Addis Ababa asub Mount Entoto jalamil, mis on umbes 2400m kõrge ning seal on meeldiv kliima aastaringselt. Küllaltki ühtlane temperatuuri aastaringselt. Aastaaegadeks Addis Abebas on suures osas määratletud sademete kuiva hooaega oktoober-veebruat, kerget vihmaperioodi alates juunist kuni septembrini. Aasta keskmine sademate hulk on umbes 1200mm. Seal on päikest keskmiselt 7 tundi päevas, mis tähendab et päike paistab umbes 60% ajast. Kuiv hooaeg on kõige päiksepaistelisem hooaeg aastas, kuigi isegi kõrgel vihmaperoodil juulis ja augustis on ikka mitu tundi päikest päevas. Aasta keskmine temperatuur on 16 kraadi. Kõige suuremates linnades ja turismikohtade juures on sama kliima nagu Addis Abeas. Vähem suurenenud piirkondades, eelkõige madalamades kohtades asuvad Etioopia
Kalastikust domineerib ahven, vähem leidub haugi. Nohipalu valgjärv (vt joonis 3) (absoluutne kõrgus 53,9 meetrit, pindala 6,3 hektarit, suurim sügavus 1957. a. 12,5 meetrit, 1972. a. 11,7 meetrit). Valgejärv on kogunud kuulsust kui ühe Baltimaade selgema veega järvena. Suvine vee läbipaistvus on 5-9 meetrit. Seoses Meenikunno raba kuivendamisega alanes vaatase järves 0,8 meetrit. Veekogu asub jääpanga sulamisel moodustunud söllis. Kaldad on liivased. Järv toitub sademate veest, kuid on seotud ka põhjaveetaseme muutustega. Valgejärve läbib aeglane põhjaveevool, mille varud täienevad Meenikunno raba äärealade nn. neelulehtrite kaudu. Järve vesi on SO4-CI koostisega, happeline (pH 3-4), mineraalainete sisaldus ei ületa 15 mg/l. Kuulub suhteliselt madalate kihistunud vähetoiteliste järvede hulka, mille tase oleneb soovee maasisest juurdevoolust. Valgjärves kasvab suurel hulgal vesilobeeliat ja järvelahnarohtu.
annaabi.ee 
