otsima endale uut kodu. · Antarktika jää sulab ruttu, mille tulemusena tõuseb merevee keskmine tase 5 meetri võrra. · Vähenevate sademete ning kõrbete pealetungi tõttu väheneb põllumajanduslik tootmine kogu maailmas. · Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb. · Suurem osa Indiast kuivab. · Põud tabab eriti valusalt Põhja-Ameerika edelaosa, Kesk-Ameerikat, Vahemeremaid ja Lõuna-Aafrikat. · Lõuna-Euroopa jääb ilma 70% suvel sadavast vihmast. Kuumaperioodid kestavad keskmiselt 65 päeva kauem kui praegu, metsatulekahjud jõuavad Alpideni. · Euroopas väheneb alla sadav lumekogus 80% võrra, mis tekitab veepuuduse. · Suurbritannias võivad suvised temperatuurid tõusta 45 kraadini. · Kaspia mere veetase langeb 10 meetrit. · Veidi paremad saagid Kanadas ja Venemaal. · Inimtsivilisatsioon hakkab kokku varisema tervel maakeral puhkevad konfliktid ja sõjad.
Ent kalapüük ja tööstuslik reostus on vähendanud järve kalavarusid. Praegusajal on nafta ja maagaas järve kõige tähtsamad loodusressursid. Kompaniid otsivad naftat nii järve äärest kui ka põhjast. Kaspia- äärsed riigid soovivad naftatoodangut suurendada, inimesed aga muretsevad järve reostuse suurenemise pärast (Sõstra). VEERINGE Kogu maakeral on vesi ringluses. Gravitatsiooni mõjul vesi ojades ja jõgedes aina voolab allamäge. Alguse saavad jõed mäestikes sadavast lumest ja vihmast, kus voolav vesi moodustab väikesi ojasid, liitudes hiljem võimsateks jõgedeks. Veekogude pinnalt aurustuv vesi koguneb üleval pilvedeks ning sajab sademetena taas alla. Langev lumi ja vihm toidavad aga jällegi ojasid, millega on pandud alus väga tähtsale ökoloogilisele aineringele- veeringe. Veeringe annab meile siiani lõpmatuna näiva voolavast veest tuleneva potentsiaalse energia varu (Sõstra). Miks me peame vett kaitsma?
... Projekteerimise alused 58 7. Lumekoormuse kujutegurid 7.1 Üldsätted (1) Käesolevas peatükis antakse lumekoormuse kujutegurid enam levinud katusetüüpidele. (2) Eristatakse kolme põhilist koormusvarianti ja need võetakse arvesse vastavate kujuteguritega: · üle kogu katuse pinna ühtlase kihina jaotunud lumekoormus, mis tekib nõrga tuulega või tuulevaikse ilmaga sadavast lumest; · koormus, mis tekib lume ebaühtlsest jagunemisest tuule toimel - näiteks viilkatuse tuulepoolselt küljelt tuuleakusele küljele tuisuga kandunud lumi või takistuste juurde kuhjunud lumi; · koormus katuse kõrgemalt osalt madalamale libisenud lumest. 7.2 Kaldkatused (1) Kaldkatuste lumekoormuse kujutegurite suurus on toodud joonisel 1. Joon. 1. Kaldkatuste lumekoormuse kujutegurid Ühekaldelised katused
annaabi.ee 
