Klooripõhjustatud korrosioon Klooriididel on neli peamist allikat: kaltsiumkloriid, mida kasutatakse kui kiirendajat betooni kuivamisel, kloriidide olemasolu betoonilisandites, merevesi ja soolad, mida kasutatakse sõiduteedel. Betoonides kasutatakse kaltsiumi tänapäeval väga vähe- piisavalt, et muuta metallkonstruktsioonid vastupidavamaks roostele. Et aga kloriidid saaksid välitingimustes betoonisolevat rauda mõjutada, peavad nad ründama suurtes kogustes. Seda esineb sadamapiirkondades, kus lainetus tungib booridesse või aurustumise tagajärjel mahajääv soolade hulk. Samuti esineb seda efekti ka maanteedel soolatamisjärgselt just sildadel. Kloriidide töö tagajärjel kahjustub betooni pind ja suureneb difusioon. Selle vältimiseks tuleb vähendada tsemendi ja vee vahekorda, tugevdada lisanditega ja hoolikalt järelniisutada pikendades nii kuivamisaega. Kuigi tihti soovitatakse niisutusaega võimalikult pikaks venitada, ei ole see alati võimalik,
ettevõtted siia mis tegelevad ori ettevõtted orienteeritud ettevõtted, kuuluvad? põllumajanduse, mille toodang rikneb kiiresti metsanduse jne-ga. (liha, piim, kondiitritooted) Kus paiknevad? Asuvad tooraine lähedal Teadusparkide või või sadamapiirkondades, ülikoolide läheduses kus sisseveetavat toorainet saab töödelda ilma edasiste veokuluteTA ---------- Kergetööstus- tööstusharu, mis toodab tarbekaupu Kergetööstus koondab kõiki ettevõtteid, kus valmistatakse kangaid, rõivaid, jalatseid, mitmesuguseid nahatooteid jne Kergetööstus hõlmab umbes 30 allharu (suurim on tekstiilitööstus): näiteks 3 tk
Modelleerimine (palju muutujaid, raske saada algandmeid) Omandiprobleemid Keskkonnaprobleemid I Sadama kontseptsiooni koostamine e. milleks ja milline peaks sadam olema (sadama tegevused, arvutuslik laev, sadamakohtade arv jne,): kohe, lähitulevikus ja perspektiivis, sadamast loodetav tulu II Sadamakoha valikuks ja eskiisprojekti koostamiseks hädavajalikud uuringud ja ettevalmistavad tööd alternatiivsetes sadamapiirkondades sadamapiirkondade esialgne ülevaatus (s.h.olemasolevad sadamarajatised, infrastruktuuri olemasolu (side, elektrivarustus, vesi jne). Olemasoleva üldinformatsiooni, varasema uurimis- ja projekteerimis-materjali kogumine, läbivaatus ja võrdlev hinnang, andmete puudumisel täiendavate uuringute tegemine (s.h. geograafiline asend ja ühendusteed) navigatsioonitingimused, meresõidu ohutus geotehnifised tingimused, sh. geotehniline uuring akvatooriumis