sügavamaks. Pankranniku sein on järsk. Pankrannik on kulutusrannik, mis on tekkinud lainetuse kulutava tegevuse tulemusena. Selline rannikutüüp esineb avamerele suunatud rannaosas. Pilt 4. Kuurortpiirkond Nice on kuurortpiirkond Lõuna-Prantsusmaal. Asub lahesopis ning vesi on kandnud setted rannikule. Ranniku läheduses on sügavus väike ning avamere poole liikudes sügavus kasvab. Rannikukindlused puuduvad, sest lainetus on väike ning meri on madal. Pilt 5. Sadamapiirkond Denia on sadam Kagu-Hispaanias. Sadamaehitistest asuvad seal muul ja mitmed kaid. Setted kuhjuvad ümber sadama muulide. Arvatavasti pole sadamal settimise ohtu, kuna muulid kaitsevad sette kogunemise eest sadamasse. Pilt 6. Po jõe delta See on Po jõgi. Tal on on delta. Jõgi kannab on setted umbes 5,6 km kaugusele.
huvi vanad mätaskatustega majad. Vatsnesi poolsaarel näeme Hvitserkuris põnevat merest 15 m kõrgusele kerkivat draakonikujulist kaljuformatsiooni. Kohaliku legendi kohaselt muutus kaljuks aga hoopis troll, kes vett juues unustas ennast ning ehavalguse saabudes kivistus. Majutume järgneval ööl Islandi pealinnas Reykjavikis hotellis Cabin või sarnases. Õhtune jalutuskäik Islandi Reykjavikis - Hallgrímskirkja peakirik, suurejooneline Harpa kontserdimaja, vana sadamapiirkond ning linna peatänav paljude äride ja kohvikutega. 5. päev KULDSE RINGI VAATAMISVÄÄRSUSED, LEND KEFLAVIK-RIIA- TALLINN Varane hommikusöök hotellis. Varahommikul jätkame oma uudistamist Islandil ning tutvume Islandi Kuldse ringi vaatamisväärsustega. Kõnnime Islandi muistse parlamendi Altingi majesteetlikel väljadel, kus aastal 930 sai kokku maailma esimene parlament. Lisaks ajaloolisele ja kultuurilisele tähtsusele on piirkond ka
millele järgnevad vanusegrupid 3034 (kokku 34284) ja 3539 aastased (kokku 30800). Ettevõtlus Äriregistri andmetel oli 01.01.2011 seisuga PõhjaTallinna linnaosa territooriumil registreeritud 5368 ettevõtet. Valdav enamus ettevõtetest oli osaühingud (94,4%), vähemal määral aktsiaseltsid (3,4%). Suurimateks ettevõtluspiirkondadeks on Tööstuse-Eerika-Kopli- Volta tänava piirkond, Telliskivi tänava piirkond; Paavli tänava piirkond; Kopli poolsaar ja Paljassaare sadamapiirkond. Peamised tegevusalad on masinaehitus, laevade ja paatide remont ning hooldus, metallide kokkuost ja töötlemine, metallkonstruktsioonide tootmine, laadungikäitlus, logistika ja konteinervedu ning sadamateenuste pakkumine. Linnaosa territooriumil asuvad sadamad omavad olulist rolli Eestit läbivas kaubavoos. Seda mõjutavad eelkõige Kopli sadam, Paljassaare sadam, Bekkeri sadam ja Kopli raudteesõlm. Veeteede Ameti (2012) andmetel asub Põhja-Tallinna linnaosas kokku 11 sadamat Tallinna
annaabi.ee 
