Eesti keskaeg
See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Nii näiteks hukati 1535.
aastal Tallinnas pea maharaiumise läbi Riisipere mõisnik Johann von Uexküll, kes oli lasknud linnast röövida oma
põgenenud talupoja Suurepere Madise ja tolle surnuks peksnud. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma
püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenijate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena
(sadamapaadimeestena) jne. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka, läks uues
seisusekeskkonnas üle saksa keelele ja saksastus. Eesti linnades räägitud alamsaksa keel erines oluliselt Põhja-
Saksamaal räägitust, sisaldades ohtralt eesti sõnu. Saksa keel omakorda mõjutas nii tollal kui hilisematel sajanditel eesti
keele arengut.
Osa Tallinna linnamüürist. Tallinna linnamüüri säilimine nii suures ulatuses on tingitud Tallinna suhtelisest
vaesusest ja mahajäämusest 19
annaabi.ee 
