Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sadamaehituses" - 3 õppematerjali

Vundamendi referaat
6
doc

Vundamendi referaat

Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad siis, kui kandevõimelised pinnasekihid lasuvad nii sügaval, et madalvundamendi või tehisaluse rajamine on kallis, või on vaja allmaaruume. Eri rühma moodustavad masinavundamendid. Neile mõjub pidev dünaamiline koormus. Ehitusviisi järgi eristatakse monoliitseid ja monteeritavaid vundamente. Viimaseid kasutatakse eriti tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses. Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi

Ehitus → Üldehitus
170 allalaadimist
Vundamet
16
odt

Vundamet

Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad siis, kui kandevõimelised pinnasekihid lasuvad nii sügaval, et madalvundamendi või tehisaluse rajamine on kallis, või on vaja allmaaruume. Eri rühma moodustavad masinavundamendid. Neile mõjub pidev dünaamiline koormus. Ehitusviisi järgi eristatakse monoliitseid ja monteeritavaid vundamente. Viimaseid kasutatakse eriti tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses. 3 Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale

Ehitus → Vundamendid
28 allalaadimist
Meretranspordi geograafia
15
doc

Meretranspordi geograafia

Ilma iseloomustavad õhu temperatuur ja niiskus, atmosfääri rõhk, tuule suund ja tugevus, nähtavus, pilvisus ja atmosfäärinähtused nagu udu, äike, vihm, jäide, torm jt. Kliimaks nimetatakse antud regioonile iseloomulikke aastaringselt vahelduvaid ilmareziime, mis kokku moodustavad pikaajalise püsiva iseloomuga geograafilisi kliimavööndid. Mereteede valikul, nende ajaloolisel väljakujunemisel, samuti laeva- ja sadamaehituses on alati arvestatud antud vööndi klimaatiliste tingimustega. Olulist osa meie planeedi kliima kujundamisel omab Maailmameri. Hõlmates 71% kogu maakera pinnast, on ta tohutuks reservuaariks, mis soojal ajal talletab, külmaperioodil aga annab soojust ümbritsevale keskkonnale. Maismaa seevastu, omades ligi 4 korda väiksemat soojusmahtuvust ja väikest soojusjuhtivust, soojeneb suvel ainult mõne meetri sügavuseni. Seetõttu,

Merendus → Meretranspordi geograafia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun