Hingring Doris Kareva Luulekogu analüüs, kolme luuletuse analüüs
Su kahvatul käevarrel tuksub Mark langes, kirjale kleepus,
peen sõnatusinine veen, jah, paraku, nõnda on lood:
mis sinusse süüvima kutsub. mis ühes elus on eepos,
Ma tõotan, et seda ma teen. on teisele episood.
Hiidpäevad! Hiilgavad ööd!
Maailm vormub ja väreleb.
Süda, saatuskelluke, lööb
Sulle sadakord järele.
3. Häälikusümboolika- õ- häälik sisendab õudust ja hirmu.
Kõik lõhestavad lootused,
hirmking, mis hõljub õhus õhus- kõik
kõik, mis mind rõhus.
Kasutatud palju täpitähti ja annab natuke õudset ja lootusetut tunnet.
Kui, nõder, üksi ääretumas kõrbes
ma lõpuks taeva poole tõstsin näo,
mu pääle halastasid tõesti mulle uue jõu -
ning uue koorma: ääretasa nõu.
4