NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
4) on ehituskunstiliselt üks huvitavamaid mõisaansambleid
Järvamaal. 1614. aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf Türi lähistel Kirnas asuvad
maavaldused Haapsalu asehaldur Hans von Fersenile. Alates rajamisest kuulus
mõisakompleks üle 150. aasta von Fersenite valdusse. Nende poolt ehitati veel 18. saj III
veerandi lõpus varasema puithoonestuse asemele barokne mõisasüda. (Alas, R. Järvamaa
mõisad. Paide: Kuma kirjastus, 2009) Fersenitelt pärandus mõis abielu liinepidi edasi
Osten-Sackenitele, kelle valdusse jäi mõis 1816. aastani, mil see panditi kindralmajor
Georg Ludwig Pilar von Pilchaule. Tema perekonna valdusse jäi Kirna kuni 1919. aasta
võõrandamiseni. [10]
18. saj lõpus omandas mõisa vene õukonnaga tihedalt seotud sõjaväelaste ja diploaatide
von Osten- Sackenite perekond, millele järgnes mitmete hoonete sh härrastemaja
ümberehitamine klassitsismi printsiipide alusel. [23]
10
annaabi.ee 
