NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
saj III
veerandi lõpus varasema puithoonestuse asemele barokne mõisasüda. (Alas, R. Järvamaa
mõisad. Paide: Kuma kirjastus, 2009) Fersenitelt pärandus mõis abielu liinepidi edasi
Osten-Sackenitele, kelle valdusse jäi mõis 1816. aastani, mil see panditi kindralmajor
Georg Ludwig Pilar von Pilchaule. Tema perekonna valdusse jäi Kirna kuni 1919. aasta
võõrandamiseni. [10]
18. saj lõpus omandas mõisa vene õukonnaga tihedalt seotud sõjaväelaste ja diploaatide
von Osten- Sackenite perekond, millele järgnes mitmete hoonete sh härrastemaja
ümberehitamine klassitsismi printsiipide alusel. [23]
10
Ansamblis domineerib kõrge ning järsu kelpkatusega 2- korruseline peahoone. Esifassaadi
ilmestavad 19. saj I veerandist pärinevad kuue rühmitatud sambaga portikus ja
kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid.
Siseplaneering esindab barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi. Suhteliselt madala
annaabi.ee 
