Sorgo
15.sajandil. Ameerika Ühendriikidesse jõudis sorgo 1853.aastal.
Eri otstarbel ja eri paigus kasvatatakse mitmeid sorgo perekonda kuuluvaid liike. Harilikule
sorgole lisaks on viljelemisel veel näiteks dzugaraa ehk longus sorgo (Sorghum cernuum),
gaoljan ehk hiina sorgo ( Sorghum nervosum), durra ehk aafrika sorgo ( Sorghum durra).
Söödaks kasvatatakse peamiselt sudaani sorgot (Sorghum sudanense) ja alepo sorgot
(Sorghum halepense). Omaette tähtsus on suhkrusorgol (Sorghum saccharatum), mille kõrte
suhkrusisaldus on 12-18% ja mida võib võrrelda suhkrurooga. Kuna suhkrosorgo võib
kasvada ka suhteliselt jahedamas kliimas, võiks ta suhkrurooga vägevalt võistelda, kuid sorgo
suhkru kristalliseerimiseks pole sobivat lahendust leitud. Nõnda toodetaksegi vaid
sorgosiirupit, mida kasutatakse kondiitri- ja kompvekitööstuses. Tuntakse ka luuasorgot
( Sorghum technicum), mille peenikestest nõtketest pööriseharudest valmistatakse harju,
käsiluudi, jalamatte.
annaabi.ee 
