"sabnac" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

4 1 «Vana nõid, aga mitte kirik!» torises vana mustlane jVlathias Hungadi Spicali. «Paavsti vurrude nimel,» ütles üks vana hallijuukse-line irvhammas, endine sõjamees, «need kiriku vihmaveetorud sülitavad sulatina paremini kui Lectoure'i * laskeavad.» «Kas näete seda kuradit, kes seal tule juures edasi-tagasi kõnnib?» hüüdis mustlaste hertsog. «Pagana pihta, see on ju neetud kellamees, Quasi-modo!» tähendas Clopin. Mustlane raputas pead. «Mina ütlen teile, see on kurivaim Sabnac, suur markii, kindluste deemon. Ta on relvastatud sõduri sarnane, ainult lõvi peaga. Vahel ratsutab ta inetu hobuse seljas. Ta muudab inimesed kiviks, millest siis torne ehitab. Ta on viiekümne leegioni ülem. See on tõesti tema! Tunnen ta ära. Vahel on tal seljas türgi laadi kuldkirja riided.» «Kus siis meie Bellevigne-de-1'Etoile on?» küsis Clopin. «Surnud,» vastas üks naine. Andry Punane hakkas idiootlikult naerma. «Jumalaema annab Haigemajale tööd,» ütles ta.