Hagia Sophia kirik
eelistati kupliga kaetud tsentraalehitisi, kus kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav.
Bütsantsi kunsti õitseajaks loetakse keiser Justinianus I valitsemisaega 6. sajandil ning üks selle
aja kunsti suurimaid saavutusi on Hagia Sophia ehk Püha Tarkuse kirik Istanbulis. Kirik ehitati
aastatel 532-537 m.a.j ning see on üks maailma suurematest kuppelhoonetest.
Keiser Justianius (Imperator Cæsar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus
Augustus) valitses Ida-Roomat aastatel 527-565. Ta oli madalat, arvatavasti talupoeglikku
päritolu, kuid et keiser Justinus oli ta sugulane, siis õnnestus tal tolle järglaseks saada. Tema
valitsusaja algul toimus näiteks Nika mäss, mis tänu Justinianuse ja tema naise Theodora
kindlameelsusele õnnestus maha suruda ning riiki edukalt reformima hakata. Uue keisri
eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine ning see tal ka õnnestus. Ta vallutas