KALADE KEHAKUJU referaat
Rünt: i-l peas ja keha eesosas nõrk hk.
Viidikas: i-l peas hk
Tippviidikas: R, K ja P alused muutuvad oranziks.
Latikas:i-l peas, kehal vahel ja uimedel tugev hk.
Nurg: i-l peas ja keha eesosas nõrk hk.
Vimb: i-l selg läheb mustaks , kõht kollaseks, R ja K punakaskollaseks; peas, seljal , R
ja K sisekülgedel peen hk.
Trulling: i-l (vähem ka e-l) R siseküljel hk, seda võib olla ka peas ja kehal, i-l tekib
sabavarrele all ja ülal nahkne hari.
Ogalik: i-l selg muutub sinakasroheliseks, kurgualun ja rind punaseks, silmad
siniseks, e-l pulmamängu ajal kiired lühiajalised värvuse muutused.
Luukarits: i-l rind ja kurgualune muutuvad mustaks, kõhuogad piimvalgeks, S ja P
tumenevad.
Merinõel:i-l tekib sabaosa alapoolel kaka nahakurdu, mis muutuvad kinniseks
haudekambriks.
Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad
punased laigud.