tähnidega ning piki tema keha kulgeb iseloomulik lillakas-roosakas vööt. Kasvandustes on ta täiskasvanuna keskmiselt 30...60 cm pikk ning kaalub 3...4 kg. Kalakasvatajad on täheldanud, et soodsaim veetemperatuur vikerforelli kasvuks on 12...16 °C, samuti talub ta lühiajaliselt hapnikuvaegust, kuid on tundlik vee happelisuse suhtes. RÄÄBIS. (seljauim väheldane, suu st alalõug ülaseisune) Välisilmelt meenutab rääbis räime, sabavarrel on lõheliste seltsi tunnusena väike rasvauim. Kala on sale ja liikuv, ta ülapool on sinirohekas või hallikas, küljed ja 2 kõht hõbedased. Ta on nii suuruselt, välimuselt kui ka teiste tunnuste poolest varieeruv liik. Meie rääbistest on kõige suuremad Saadjärves elutsevad, väiksemad aga Võrtsjärve rääbised. MERISIIG. (keha sale, suu alaseisune)
Haigus esineb tavaliselt sügisest kevadeni, veetemperatuuril 412 °C. Haiguse korral esinevad septitseemia tunnused, tugevad aneemianähud ja põrna märgatav suurenemine. Maimude suremus on 5080%. F. columnare põhjustatud haigus esineb suvekuudel veetemperatuuril üle 15 °C. Kõige iseloomulikumaks haigustunnuseks on heledad, teravalt piiritletud laigud kehapinnal. Kalade kehavärvus tumeneb, esineb punnsilmsus ning haiguse arenedes tekivad nahahaavandid sabavarrel ja pea piirkonnas.Flavobakterioose diagnoositakse bakterioloogiliste uuringutega ja ravimi valikuks tehakse antibiogrammid. Kalade raviks võib kasutada kõiki sobivaid antibakteriaalseid vahendeid, kuid haigustekitajad muutuvad kiiresti ravimiresistentseteks. Tulemusi on saadud formaliinivannidega kontsentratsioonis 1 : 6000 (1 ml värsket formaliini 6 liitri vee kohta) toimeajaga 30 minutit ja oksütetratsükliiniga (3 grammi 1 kg sööda kohta 810 päeva järjest)
annaabi.ee 
