Juudi rituaalid
puudutavaid seadusi näiteks ei sööda sealiha ega verd. Perekondlikus elus on nädala
kõrgpunkt sabati pidamine, mis algab reedel päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul.
Pereema õnnistab ja süütab kaks sabatiküünalt, pereisa õnnistab ühisel söömaajal
võetavat leiba ja veini. Söömaaega alustatakse ja lõpetatakse palvetamisega. Sabati ajal
kehtib arvukalt ettekirjutusi, mis keelavad töötegemise. Õigeusklikud juudid täidavad
sabatiseadusi väga täpselt, kuid vabameelsed juudid teevad neis järeleandmisi.
Hoolimata paljudest kitsendustest on sabat juudi jaoks rõõmus puhkamise päev, usuline
perekonnapüha (ibid, lk 100).
Sabati pidamine on üks juutluse alussambaid, mis on juudi rahvast ja juudi rahvust
koos hoidnud aastatuhandeid. Kuigi sabatit tähistatakse eri maades eri viisil ja erinevate
religioossete suundumuste juures oma pärimust mööda. Juudi pärimuse järgi tulevad