Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas
väliservas on 5 põikivolti ja alusel kõrvad laienevad (MacDonald, Barrett, 2002).
Kõrvad on põhja-nahkhiiel 14-17 mm pikad, ovaalse kujuga ja paksud ning mitte
läbipaistvad. Kõrva traagus on lühike ja tömp, ei ulatu pooleni kõrvapikkusest
(Masing, 2001).
Kannus ulatub umbes pooleni sabapikkusest ja küljekannus algab varvaste alguskoha
kõrgusest. Põhja-nahkhiirel esineb kitsas epibleem1( MacDonald, Barrett, 2002).
Looma eristamiseks teistest liikidest ulatub põhja-nahkhiire sabatipp lennunahast 5-7
mm välja (Masing, 2001).
Põhja-nahkhiir suundub toidujahile varakult. Ühe ööpäeva jooksul sooritab ta
tavaliselt kaks jahilendu: päikeseloojangu järgi ja päikeseloojangu eel. Toiduks on
lendavad putukad: mardikad, ehmestiivalised sääriksääsed jms. Saaki püüab
meelsamini järve äärest kui metsadest (MacDonald, Barrett, 2002).
Elupaikadena eelistab põhja-nahkhiir metsi ja asulaid, päevasteks varjepaikadeks
kasutavad katuselauseid
annaabi.ee 
