"sabalennust" - 1 õppematerjal

Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

Kõrvalesta välisserv alumises pooles on veidi sälguline, 4-5 põikivoldiga (MacDonald, Barrett, 2002). 21 Toidujahile suundub veelendlane orienteeruvalt 30 minutit pärast päikeseloojumist. Peamiseks toiduks on ehmestiivalised, ühepäevikud, kahetiivalised ning muud putukad, keda on võimalik püüda veepinnalt. Saagi püüdmiseks kasutab veelendlane oma suuri käppi püüdmiskonksudena või sabalennust kühvlina (MacDonald, Barrett, 2002). Toitu otsides on veelendlase lend aeglane, väristades lennu ajal ühtlaselt tiibu. Tiigilendlane kallutab ennast lennates ja saagi püüdmisel küljele, veelendlasele selline käitumine omane ei ole. Peale suuruse on ka see üheks suuremaks eristustunnuseks (Masing, 2001). Elukohaks veelendlasel on hõredad metsad ja kaldapuistud, mis asuvad valdavalt tasasel maastikul. Veelendlase pesitsuspaigad asuvad sageli veekogude vahetus