Vee Zooloogia
ja paljudel liikidel kumavad läbi kehakatte suured tumeda pigmendiga täidetud
värvrakud ehk kromatofoorid. Tänu nendele rakkudele muutuvad müsiidid valguse
käes heledamaks, pimeduses tumedamaks: valges koondub kogu pigment raku piires
kokku, pimedas jaotub laiali. Sügavamal vees elavatel müsiididel pole kromatofoore
ning need vähid on punase värvusega.
Müsiidiliste pead ja rindmikku katab kaitsev kilp. Kilbi alt ulatub välja peenike
tagakeha, mis lõppeb sabalehvikuga. Sabalehvik on moodustunud hästiarenenud
ujujalgadest ja otslülist. Paljudel müsiidilistel asetseb sabajalgade küljes veel
tasakaaluelund, see on läbi kehakatete hästi nähtav ning selle esinemise järgi on
müsiidilisi lihtne eristada teistest sarnastest vähilaadsetest.
Müsiidilistel on varrekeste otsas asuvad silmad ja väga pikad meeleharjastega kaetud
tundlad. Isastel loomadel paikneb eestundlatel veel eriline meelejätke, mis on abiks
emaste otsimisel.
annaabi.ee 
