Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad
Arvatakse, et nad tekkisid Päikesesüsteemi kaugemates äärealades ja on säilitanud selle
algseid koostisosi üsna puhtal kujul. Komeeti võib võrrelda pisut tolmuse, määrdunud
jäämäega, mille tahke osa on tuntud kümnetest meetritest kümnete kilomeetriteni ulatuva
tuumana. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tekib gaasipilv
komeedi pea. Osa vabanenud gaasist ja osakestest paisatakse Päikesest eemale suunatud
sabadesse. Suurtel komeetidel võivad pea ja saba kasvada miljonite kilomeetriteni. Ka
komeedid jagatakse rühmadesse. Esimesed on pikaperioodilised komeedid, kes rändavaid
tuhandeid aastaid, teised on lühiperioodilised komeedid, mille täistiir kestab 200 aastat
(näiteks kuulus Halley komeet) ja mille taasilmumine on täpselt teada, kolmandad
tiirlevad Päikese ümber asteroidide vöös ja viimased on hulkurid, kes tulevad korra ja
kaovad igaveseks
annaabi.ee 
