Sporditoetus
Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku
toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub
sisuliselt kirjaoskusega: ujumine, kergejõustik, jalgpall, sõnaga alad, mille omandamine
on kas eluliselt vajalik või mille harrastamine loob sisuliselt põhja ka teistele aladele.
Siis on alad, mis haaravad küllaltki laiu masse harrastajaid, nagu korvpall, võrkpall,
suusatamine, judo. Seejärel alad, mis ongi sisuliselt vaid saavutustealad vehklemine
meenub siin esimesena. Suure osa ülejäänud harrastajaskonnas haaravad veel umbes
kakskümmend spordiala.
Kuna Eestis on sport riiklikult kultuuriministeeriumi haldusalas, siis on ministeerium ka
spordiliikumise suurim toetaja. Aastatel 1998-2000 kultuuriministeeriumi eraldatav
spordiliikumise toetus tõusis 1999. aastal eelnevaga võrreldes 46 859 100 ja 2000.
aastal 11 004 500 krooni võrra. 2001. aastal toimus ligi 6,5 miljoni kroonine langus,
millele järgnes 2002
annaabi.ee 
