ratsutamisega peamiselt põhitegevusest vabal ajal naudingu ning rahulolu saavutamiseks (ERL,Harrastussport). Eesti Ratsaspordi Liidu harrastaja määratluse järgi peetakse harrastajaks vähemalt 22-aastast ratsanikku, kes ei ole professionaalne treener ega ratsastaja. Harrastaja pole osalenud viimase 5 aasta jooksul kõrgemal tasemel kui harrastussportlasele lubatud. Harrastajal on saavutussportlasega võrreldes raskem saavutada õiget tunnet hobuse seljas, kuna üldjuhul on harrastajateks inimesed, kes käivad ratsutamas vabal töövälisel ajal mõned korrad nädalas (4-5 korda) ning sageli jagades mõne teise ratsanikuga ühte ja sama hobust (Kiilo, 2013). Tihtipeale sõidetakse üldse ratsakooli hobusega, kes on mitme ratsaniku sõita. Samas on paljudel harrastajatel oma hobune, kes vajab pühendumist ratsutamisele sest hobune vajab palju vaeva ja jaksu töö kõrvalt