EKA I Essee - Surm eesti kirjanduses
Müller samastas surma kuradi ja
põrguhauaga ning leiab, et surmalt ei tohiks paluda armu vaid seda peab kindlasti põlgama.
Ta julgustas inimesi surma mitte kartma, vaid selle asemel uskuma Jumalasse, lunastusse ja
1
ülestõusmisesse. Müller arvas, et kui inimesed surmale ja patule mõtlemisele väga palju aega
ei kuluta vaid pigem eelmainitud alernatiivile, siis nad saavutavadki teatud vabaduse. Müller
seletas oma jutluses, et lapsed ja noored ei karda surma, sest nende patukoorem on väiksem
kui täiskasvanutel, kelle eksimuste hulk on hulga suurem. Vaatamata surma põlgamisele leidis
Müller, et surm on midagi, mida oodata ja serveerib seda ka kui rõõmsat sündmust, sest kui
viimne päev saabub siis saab inimene kokku oma lunastajaga. Ta leidis koguni, et elu on
justkui halb uni ja surm varjuuni. Seni kuni see päev aga tuleb, peab inimene võitlema patu
annaabi.ee 
