Eesti iseseisvumine
Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku
maareformi. Asutava Kogu juhatajaks valiti sotsialisist August Rei, valitsuse
moodustas tööerakondlane Otto Strandmann. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat
seadust - maaseaduse ja põhiseaduse.
Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast
lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri
üle saavutati23.juunil 1919 Võnnu lahingus.
1919a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised.
Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska. Rahuleping kirjutati
alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti
sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir. Tartu rahulepingu
sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu.