Varane muusikalugu
kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia.
Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli
lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige
väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli
16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid
kooriseadeid. Suure tuntuse saavutasMartin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja
varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks.
Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus
kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati
laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja
annaabi.ee 
