"saavutagem" - 1 õppematerjal

Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses

rahvamurrus kui kuningate õukonnas; kuid laudsamalt on see nauditav siiski eralduses.“ Montaigne (1984: lk nr 334) Samal ajal Montaigne’i seisukohal tõeline üksindus kui nauding on kõikidest sõpradest, lähedasest, perekonnast loobumine : „Nüüd aga, kui võtame ette elada ükski ja olla ilma seltsist, siis tehkem, et rahuldus oleneks meist endist; vabastagem end kõigist sidemeist, mis meid kinnitavad teiste külge, saavutagem enda üle see võit, et võiksime meeleldasa elada ükski ja elada lahedalt.“ Montaigne (1984: lk nr 334) Montaigne annab meile teada, et kui inimene on solitaarne, pole ta kehv ja vaene. Vastupidi, on ta enesejõukas ja sõltumatu. Filosoofi jaoks on arukas mees pole midagi kaotanud, kui ta ise on endal alles: Tema tsiteerib Tibullusi: „In solis sis tibi turba locis (Üksildates kohtades ole ise endale rahvahulgaks)“ Montaigne (1984: lk nr 335). Montaigne’i mõttes üksindus on vabadus