Keskaeg, usk
sklaviinid ja antid. Neid hõime peetakse slaavlaste
eelkäijateks. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Sklaviinid ja
antid sõdisid Bütsantslastega.
Idaslaavlased asusid suurte jõgede äärde, mida mööda
liikusid Läänemerelt Mustale merele. See oli ka kaubatee,
mida mööda liikusid ka viikingid. Slaavlased kutsusid
viikingeid varjaagideks. Idaslaavlased jäid jõgede äärde
elama, sest nad tahtsid tegeleda ka kauplemisega ja
sellega elatist teenida. Nii tekkisid veeäärsed linnad.
Saavalased ei saanud oma riigi valitsemisega just kõige
paremini hakkama, kuna hõimud ja vürstid pidevalt
omavahel kaklesid. Sellepärast otsustati kutsuda riigile
valitseja võõrsilt. 862. aastal tuli kohale viikingite pealik
Rjurik ja asus elama Novgorodi. 882.aastal vallutas Oleg,
Rjuriki kaaskondlane Kiievi ja kuulutas end suurvürstiks.
Kiievi vürstidel oli tugev sõjavägi, kus teenisid ka viikingid.
Seda nimetati druziinaks. Iga aasta novembris tehti
annaabi.ee 
