Tõde ja Õigus II Terve tekst
mingisuguseid asju, mis ehk temasse kuidagi ei puutu ja mis teda võib-olla põrmugi ei huvita,
aga ajab, ajab muidugi maksuta, nagu annab juhatust Indrekule ja mõnele teiselegi. Ajab
sellepärast, et on kuidagi sattunud asjade keerdu, et teised veavad ja tema ei saa vastu panna.
Kirub mõnikord maapõhja igasuguse kõrvalise tühjatähja, mis ei lase elulisemat ja tarvilisemat
teha, aga tallab tuult edasi, nagu oleks see tema saatusevanne, millest vabanemiseks pole
lootust. Rähkleb nõnda varasest hommikust hilise õhtuni ja teenib vaevalt niipalju, et jätkub
ulualuseks, viletsaks kehakatteks ja vahete-vahel mõne raamatu ostmiseks, mida armastab ehk
ilmas üle kõige. Tema sagedamaks kaaslaseks on Timusk, kellega istub einestades kõrvuti
õpilaste lauas, süües nendega ühist ,,lõrpi". Ka Timusk kuulub ülikooli ja tallab samuti tuult nagu
Koovigi, aga tema tuuletallamine sünnib enam varjatud kujul -- kuski põranda all
annaabi.ee 
