Kas inimene on enda saatuse sepp?
võime lahkuda ning proovida õnne mujal. Me ei tea aga eales, kui suur on meie õnnestumise
tõenäosus. Kasvõi ostes loteriipiletit kas me teame üldse kunagi ette, et võidame? Me peame
valmis olema ka kaotuseks - selline on elu. On asju, mille saatus on meie kätes, kuid on ka
asju, mille üle meil puudub igasugune kontroll.
Suure tõenäosusega sünnib meile kaasa saatus. Saatus, mida on vaja meil endil kujundada.
Momendil, kui me pole jõudnud astuda ühtainsatki sammu, on saatusetee veel sirge -
puuduvad kurvid, kõrvalekalded ning kitsad rajad, mis eemalduvad peateest. Ümbritsemas
meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi
ega sügavaid vorpe sõidukitest. Puudub põud, ent puuduvad ka roosipõõsad ja ülevoolav ilu.
Meie ainus suund siiamaani on saabumine tänapäeva. Ja me isegi ei tea, kas see on olnud vaba
tahe. Nüüd on vaja hakata rada kujundama, tehes aina uusi ja uusi valikuid. Minnes otse,