Iidsete aegade lood 1
käes oli niisiis kohutav võim ja nad olid kurdid mistahes soovidele, palvetele ja
ohvriandidele. Nii jumalad kui inimesed pidid alluma kõigele, mis saatusejumalannad
otsustasid. Esimene neist, Klotho, ketras iga sureliku elulõnga ja määras, kui kaua
keegi elab. Kui lõng katki lõigati, lõppes ka üks elu. Teine saatusejumalanna,
Lachesis, võttis kinnisilmi loosi, mis pidi iga sureliku osaks olema. See, hea või halb,
oli sureliku saatus.
Keegi ei saanud saatusejumalannadest määratud elukäiku muuta, sest kolmas
õde, Atropos, märkis suurde kirjarulli muutumatute ja kustumatute tähtedega üles
kõik, mida teised 2 õde olid juba otsustanud. Ja seda, mis oli kirja pandud, ei saanud
ka saatusejumalannad ise maha kustutada.
Sellised julmad, ranged ja väärikad olid saatusejumalannad.
Eraldi armutuist saatusejumalannaist elas Olümposel aga ka lahke ja helde
jumalanna, kes läkitas inimestele üksnes häid ande. See oli õnne ja