Sokrates - mürk
põhjendatult, sest nad arvavad sellest kasu saavat; mina aga jätan selle tegemata täitsa
põhjendatult, sest mina ei arva sellest midagi kasu saavat, kui võtaksin mürki veidi hiljemini;
naeruvääristuksin ainult iseenese silmis, ihaldades elada ning püüdes säästa, kus pole enam
midagi säästa. Nii siis kuula sõna, mine ja ära tõrgu!"
Sokrates nutvatele inimestele hetk enne enda surma: ,,Mis te ometi teete, veidrad inimesed! Mina
just sellepärast saatsingi naised minema, et nad niimoodi ei talitaks; sest ma olen kuulnud, et elust
tuleb lahkuda heade ennete saatel. Nii siis olge vaiksed ning kannatlikud." Tema aga kõndis
edasi-tagasi ja kui ta märkas, et tal sääred hakkasid rammestuma, heitis ta selili, sest nõnda oli
käskinud kohtuteener, kes tõi talle mürki. See katsus teda siis aegajalt ja vaatles ta jalgu ning
sääri. Siis pigistas ta kõvasti Sokratese jalga ja küsis, kas ta midagi tunneb; tema aga vastas: ei.