Soome kirjanduse ajalugu
Karujahi ja karupeietega liituvad runod
Loitse loeti karu pesa poole suusatades. Jutustakse, kuidas kuuse oksad kumavad kuuna,
männi oksad hõbedana jne. Kui karu oli tapetud, ei olnud oht möödas. Karu oli inimestest
targem, vägevam. Et tema viha vältida, tuli kinni pidada traditsioonidest. Surnud karule
sisendati, et tema surmas on süüdi röövlinnud või naaberrahvad või et see oli õnnetusjuhtum.
Karu käteldi leppimise märgiks. Surnud karu tassiti külla saatmislaulude saatel. Peielaud
meenutas pulmalauda. Laua otsas istus karule valitud peig või mõrsja. Pärast seda viidi karu
pea pidulikus rongkäigus metsa, kondid riputati männi otsa.
Pulmalaulud
Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala
pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga. Karjala pulmalauludes on napilt
vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele.
JUTUTRADITSIOON
Loomamuinasjutud