oleks erinevate katsete puhul enam-vähem sama võimas. Kõigepealt tasuks mõõta preview ehk proovivaate tegemise aega, siis skaneerida näiteks suurust A4 pildi füüsilisel resolutsioonil 300dpi (faili suurus ca 25 MB!). Näiteks HPLJ3C puhul osutus 75MHz-Pentium arvuti taga preview-aeg õigeks, aga terve lehekülje skaneerimine võttis aega 2 minutit - see pole küll sugugi halb tulemus, kuigi erineb paberil toodud andmetest, mis näitavad skaneerimise aega ilma arvutisse saatmiseta. Seejärel tuleks proovida pilte skaneerida. Need võiks sisse võtta suhteliselt madalal resolutisoonil, sest nii saab need hõlpsalt kaasa võtta ja hiljem oma monitori peal teistega võrrelda. Näopilt on oluline, sest üldiselt kipuvad lauaskannerid punast värvi võimendama, ilus värviline pilt aitaks kontrollida värvide õigsust, porisem pilt näitab ära skanneri toimetuleku raskemates olukordades. Eriti oluline on must pilt, sest see näitab ära
korraga liiga palju andmeid, millega vastuvõtja puhver üle laadida (sel juhul läheks andmed kaduma). - veakontroll – toimub vigade tuvastamine (näit. kontrollsumma abil) ja vastavalt olukorrale kas edastatakse signaali saatjale teade, et ta saatmist kordaks, või heidetakse pakett lihtsalt kõrvale. 23 - veaparandus – vastuvõtja tuvastab ja parandab bitivead ilma andmete uuesti saatmiseta, kui see on võimalik. Mõnedes protokollides (näiteks ATM) kasutatakse kanalikihis veaparandust ainult paketi päise, mitte aga terve paketi jaoks. 41. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on
annaabi.ee 
