nii usaldusväärseid pakkumisi kui ka neid, mis on sihilikult ebaselged. Isegi sõbralt või sugulaselt saadud pakkumist tuleks põhjalikult kaaluda. Kaaludes välismaale tööle asumist tuleb arvestada, et igas riigis on erinevad töö- ja elamistingimused ning infot tuleb otsida konkreetse riigi kohta. Töötamiseks väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda on üldjuhul vaja taotleda tööluba. Erinevate riikide töötamise ja elutingimuste kohta saab infot saatkondadest. Uuri välja, kas palka maksab Eesti või välisriigi ettevõte ning kas oled kursis sealse sotsiaal- ja ravikindlustusreeglitega. Sõlmi tööandjaga kirjalik leping (seda tuleks teha Eestis, sellises keeles, millest ise aru saadakse) ning veendu enne allkirjastamist, et saad lepingu kõigist punktidest aru. Kontrolli, et leping sisaldaks sätteid töötingimuste kohta, nt tööandja ning Sinu kui töötajza andmed, tööülesannete sisu, tööaeg, töötasu, töökoht jms.
Joonis. Probleemi analüüs Projekti rahastamine Projekti võib teha nii, et selleks on kõik ressursid, sh rahalised vahendid olemas. Tõsisem projektikirjutamine võetakse vaevaks siis, kui tekib vajadus lisaressursside järele ja on vaja otsida fonde nende ressursside leidmiseks. Kes võiksid olla projekti potentsiaalsed rahastajad? Informatsiooni võimalike fondide, sponsorite ja programmide kohta on võimalik leida: internetist, infopunktidest ja programmide esindustest, saatkondadest, ministeeriumidest jm ametkondadest; ajakirjandusest, kaubandus- ja tööstuskojast jne. Projektile sobivat rahastajat otsides tasub uurida: Millal rahastaja raha eraldab? Millised on projektide esitamise tähtajad? Kui kaua võtab aega projektide hindamine ja millal on heakskiidu korral raha oodata? Millised on fondi poolt rahastatavad valdkonnad? Millised on fondi rahastamise prioriteedid? Millise piirkonna projekte rahastatakse või eelistatakse rahastada?
annaabi.ee 
