Jaan Vahtra
üldistav kujundamine ning sealsetest eeskujudest (kunstinäitus "Tramvai V", 1915) oli
mõjuvam hoogsate stiliseeritud vormidega kubo-futurism, mis avaldub eriti
natüürmortides. Ka Võrus jätkus pingestatud stiliseeritud vormikõne ja kontrastsete
lokaaltoonide eelistus. Edukas oli Vahtra graafikas, kus lõi kaks tuntud puulõigete
mappi "Blanc et noir" (1921) ja "Konstruktiivsed rütmid" (1924). Kui esimeses on
veel järske kontraste ja dünaamikat, siis teises domineerib kubismile omane saatika,
geometriseeritud kujundite rahulik kontuuride rütm. Ka Tartu töödes, eriti
maalikompositsioonides näeb vormide tugevat, ent rahulikku stilisatsiooni. Kubistlik
geometriseeritud vormikõne avaldus ilmekalt ta tollases raamatugraafikas (Johannes
Barbaruse luulekogu "Geomeetriline inimene", 1924). Kümnendi teisel poolel ilmneb
vabaloomingus stiililist ebajärjekindlust, kümnendi lõpul aga lähenemist realistlikule
looduslähedusele koos kerge stilisatsiooniga ja koloriidi pehmenemisega