Taimerakk ja taimekoed
kindlateks struktuurideks (näiteks epidermis asuvad õhulõhe emarakud) ja mis paiknevad meristemaatilise aktiivsuse
ammu kaotanud, väljakujunenud kudedes. Meristemoididele on sageli iseloomulik jagunemine kaheks ebavõrdse
suurusega rakuks, millest üks on suur, kuid talitluslikult väheaktiivne ning teine on väike, füsioloogiliselt aktiivne ning
hästiarenenud tsütoplasmaga. Selline nähtus ilmneb näiteks tolmutera vegetatiivse ja generatiivse raku, floeemi sõeltoru
ja saateraku, õhulõhe sulg- ja kaasraku või juurekarvade moodustumisel.
2.2. Põhikoed
Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse
põhikudet tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada
sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad
koosneda parenhüümsetest rakkudest.