Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine. Kaheliviljastamine (Õitsemine ja viljastamine). Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Taimekoed, juhtkude). Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas). Õistaimede kaheliviljastamine. Kaheliviljastamine on nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele.
Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Katteseemnetaimede hulka kuuluvad kõik tähtsamad kultuurtaimed (Vt Kultuurtaimed). Katteseemnetaimede üldtunnused · Õie olemasolu ning sellest tulenevalt: · seemnete arenemine sigimikus*; · putuktolmlemine*; · Kaheliviljastamine* (Vt Õitsemine ja viljastamine); · Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Vt Taimekoed, juhtkude); · Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* väga lühiajaline; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Kaheliviljastamineon nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase
annaabi.ee 
