Saare murre
julgen ‘julgenud’, saan ‘saanud’, vöin ‘võinud’, kadun ‘kadunud’, näitan ‘näidanud’;
pannun(d) ‘pannud’, annun(d) ‘andnud’, tunnud ‘tundnud’). Kesk- ja lääneosas on
üldisem tüvetäishäälikule või selle ebapuhtalt hääldatud variandile järgnev -nd (nt andand
~ annud, akkand ‘hakanud’, ärkand ‘ärganud’, murdand, leidand ~ löidand ‘leidnud’,
kuuland, tahtand ~ tahtend, saatand ~ saatend ‘saatnud’, laskend ‘lasknud’, pääsend,
söitend ‘sõitnud’, vöttend ‘võtnud’; vaatend ‘vaadanud’ jt); tüvehäälik võib ka puududa
(nt keskosa tekstides joosnd ‘jooksnud’, möistn ‘mõistnud’).