Prantsusmaa Võõrleegion
Minu küsimuse
peale, et milline karistus mind seal ootab Punaarmee vastase võitluse eest Eesti Diviisis vastas
ta mulle, et see asi on nüüd unustatud ja kuna olin mobiliseeritud, siis pole mul vaja midagi
karta. Vastasin venelasele, et ma teda ei usu ja et mul pole mingit isu praegu Nõukogude
Eestisse või mujale minna. Polkovnik palus mind veelkord põhjalikult järele mõtelda üteldes,
et küllap saame veel kokku.
Sama päeva pealelõunal olin määratud sama polkovniku saatemeeskonda, kes oli soovinud
veel teisi leegioni üksusi külastada. Imelikul kombel ja kindlasti tahtlikult koosnes meie
eskort peamiselt venelastest ja teistest idaaladelt pärinevatest meestest! Meie kõik ootasime ja
lootsime, et ehk järsku punased terroristid ründaksid meie konvoid. Siis oleks kindlasti mõni
meie kuul polkovniku suunas kaduma läinud. Kahjuks niisugust juhtumit ei tulnud ja ta võis
oma juudase missiooni segamatult jätkata. Lõpptulemuseks oli, et mõned lätlased siiski läksid
annaabi.ee 
