"saateluuletuse" - 1 õppematerjal

Brockmann, Fleming

olnud R. Brockmannil mingeid eeskujusid ega traditsiooni, millega haakuda. 1637 Hans von Hövelni pulmadeks kirjutatud ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (,,Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne aleksandriinides luuletus") ja sellele lisatud saksakeelne ,,Lectori Carminis Esthonici" (,,Eestikeelse luuletuse lugejale") näitavad, et R. Brockmann sidus eesti keeles luuletamise korraga kahte taustsüsteemi: saateluuletuse horatiuslik ülesehitus (vrd Horatiuse programmiline ood 1.1) põhimõttel ,,igaühele on oma tegevus armas" kuulutab eesti keeles luuletamise humanistlikule õpetlasele vääriliseks tegevuseks; teose pealkiri aga kinnitab Opitzi poolt saksakeelsele luulele kehtestatud reeglite järgimist. Eestikeelset luulet kirjutas R. Brockmann siiski ainult pulmadeks, muud puhud leidsid eesti keeles ülistamist alles Brockmannile järgnenud autorite poolt. Kadrina-periood Kuigi R