Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
keemilises koostises ja KA seeduvuses olid suuremad, põhjuseks
ristikutaimede vähenemine segudes (esimese aasta segudes 120,
teisel aastal varasel niitel 67, hilisel 76 tk/m 2). Ristiku-kõrreliste
segudes vähenes proteiinisisaldus esimesel aastal 17,1-lt 13,8%-le
teisel aastal 15,3-lt 9,9%-le ning seeduvus vastavalt 66-lt 62%-le
ja 66-lt 59%-le I niite varase ja hilise koristamise võrdluses.
Kerahein oli väga kiire arenguga agressiivne saateliik,
mistõttu selle liigi segukülvides vähenes proteiinisisaldus 14,4-lt
11,0%-ni ning seeduvus 64-lt 62%-ni, olles hea rohusööda
kriteeriumidest väiksemad.
Roog-aruhein, ja põld-raihein olid segudes ühtlasema
kasvuga kui timut varasemas katses, käsitletavas katses
kindlustasid nad, võrreldes keraheinaga segukülvide kõrgema
toiteväärtuse kogu kasvuperioodil. Ädalate seeduvuse muutused
varase ja hilise koristamise vahel võrreldes I niitega on